Sihitu valitsus majandust ei kasvata

Kuniks koostööd ei tehta – nii omakeskis kui ka ettevõtjatega –, siis majandus kasvama ei hakkagi.

„Kui kaks eestlast satuksid üksikule saarele, siis tõmbaksid nad esimese asjana enda vahele piiri ja hakkaksid selle üle kaklema.“ Nii ütles mulle sel nädalal Rootsi eestlane, nüüdseks pensionile jäänud endine reklaamiäriguru Peter Kandimaa. „Eesti on nutikaid inimesi täis, aga koostööd nad teha ei julge. Sellepärast majandus ei kasvagi,“ lisas ta.

Nii ongi. Ettevõtjad ja majandusanalüütikud pankadest ja rahandusministeeriumist ütlevad kui ühest suust, et Eesti majanduskasv esimeses kvartalis oli oodatust väiksem. Pole kahtluski, et Eesti majandus on hangunud. Põhjuseid ja arvamusi, miks nii, on mitmeid. Näiteks ütlesid kolmapäevases Äripäevas ettevõtjad, et puudu on investeeringutest ja valitsus on sihitu. Mõistagi mõjutavad meid ka tegurid, mis meist suurt ei olene, näiteks naabrite ja ülejäänud Euroopa käekäik ning Ukraina kriis, mis endiselt raugeda ei taha. Ühe päästerõngana, et eksporti, tööstust ja ettevõtluse arengut soodustada, leitakse, et Eesti võiks võtta laenu.

Laenu võtmine on aga üks järjekordne asi, mis näitab ettevõtjate nimetatud valitsuse sihitust. Ettevõtlusminister Urve Palo on korduvalt rääkinud, et OECD soovitab Eestil jõudsamaks arenemiseks ja Põhjamaade hulka jõudmiseks laenu võtta. Kui Palo, kes on uue valitsuse sünnist saati Reformierakonnale oma väljaütlemiste ja seisukohtadega pigem pinnuks silmas olnud, laenuvõtmist pooldab, siis tundub peaministri partei vastupidisel arvamusel. Nii teatab Taavi Rõivas pea igal võimalusel, et Eesti paistab Euroopas silma madala laenukoormusega, ja annab mõista, et selle üle peaks uhkust tundma.

Esimeses kvartalis panustas majanduskasvu enim töötlev tööstus. Enne ametisse astumist ütles Palo Äripäevale, et tööd saab olema palju, sest muuhulgas näeb koalitsioonileping ette, et arendatakse välja Eestis seni olemata kindel tööstuspoliitika. Kui see tõesti paika pannakse, võiks majandusest paremaid uudiseid ootama jääda. Seda aga vaid juhul, kui loodav tööstuspoliitika pole sama ümmargune kui koalitsioonileping ise.

Uute ministrite lemmikfraasi kasutades on selge see, et majanduskasv pole ainult valitsuse teha. Ent kuulates Eestiga tihedalt seotud, kuid siiski kõrvaltvaatajat Peter Kandimaad, ja vaadates pärast koalitsioonilepingule allakirjutamist alanud valitsuse peata olekut katteallikate leidmisel, tundub tõesti, et eestlased ei oska koos töötada. Seda juba riigi ülemisest otsast alates. Valitsuses peaks prioriteedid paika panema. Arutelu ja diskussioon on muidugi hädavajalikuks edasiviivaks jõuks. Teeks aga lõpuks omavahel rohkem koostööd ega kakleks valitsuse ja rahva vahele tõmmatud piiri üle. Siis liiguks lõpuks rohkem edasi kui ainult sammukese.